Ongi neli vaba päeva möödas. Reedel siis sõitsin toreda kruiisilaevaga kodu poole- sõit kestis imelised 3,5 tundi. Olgu kiidetud net ja skype, sest ilma nendeta on suht võimatu veeta need tunnid. Jõudsin Tallinna tänavatele kell 22.30, hüppasin läbi sadama juures olevast Statoilist, et pisut ennast ja autot tankida. Tulemuseks oli see, et ka minu kohvi koosnes imelikul kombel kütusest- see maitses kohutavalt. Põltsamaale jõudes oli mul selline tunne, et kohe- kohe ma jään roolis magama, õnneks vedasin ikka koduni välja. Võib öelda, et ma kukkusin voodisse. Ja siis need laupäev, pühapäev ja esmaspäev kadusid kuhugi musta aukku. Käisin ikka enda jaoks olulised inimesed läbi- muljetasin, kuulasin uudiseid, käisin saunas jne. Nautisin lihtsalt kodus Liisu, Mareki ja Rikiga olemist. Esmapäeva õhtul vedelesime kõik koos puntras voodis ja lihtsalt lobisesime ja naersime. Ausalt öeldes kartsin, et täna hommikune kodust tulek on väga raske aga ei, ju ma olen lihtsalt üks tuim elukas, kes olles endale järjekordse sihi silme ette võtnud, rühib ainult edasi. Olen ju muidugi suhteliselt heas seisus, mul on ees Ingrid, kellega koos muljetada ja plaane pidada. Ma ei ole eriti kasutanud ei Tartu ja veel vähem Tallinna ühistransporti aga marsruut Tartu- Tallinn-Helsingi- Turku on tegelikult hämmastavalt lihtne ja meeldiv. Jalgsikäik on täiesti minimaalne, nii et sobib minusugusele matkasellile, kellel on rasked kimpsud-kompsud. Muidugi venib see reisipäev parajalt pikaks hommikul Tartust bussile ja Turkusse jõuan ma alles õhtul. Oeh!
Helsingis sain Jaanikaga kokku, et siis palusin temalt pisut Fazeri saia-leiba ja natuke magusat nosimiseks- ma naiivne laps arvasin et natuke, see tähendab 2leiba saia ja pisut kommi. See neiu saabus 2 kotiga, täpsemalt öeldes ühe suure turukotiga. Ma seisin seal raudteejaamas ja naersin laginal. Nii et palju õnne mulle, kes ma pean nende suurte kottidega nii 2,5 km korterisse vantsima. Aga Jansat on alati nii hea näha ja võib öelda, et tagasisõit on täitsa ok.
No comments:
Post a Comment