Väljas on ilmad juba täitsa kevadised, siin saaks tegelikult jub ailusti käia kingakestega- tänavad on ilusti puhtaks pühitud. See nädal proovisin siis ennast nii palju sundida ja pisut ka linnas käia. Linn mulle meeldib- selline rahulik, avar ja piisavalt suur, tundub et tegemist jätkuks siin kindlasti.
töö juures ma juba orienteerun asjades rahuldavalt- olen saanud patsiendiga tegeleda otsast lõpuni- no ega seal palju teha polegi aga no süsteem on jah vähe teine. Lisaks patsiendi jälgimisele tuleb tegeleda ka sellega mis on toimunud selle inimesega enne ja mis kavas. arvutis toimub päris suur osa tööst- jälgid analüüse, vaatad arvutist arstide korraldusi, kuhu ja kuna patsient minema peab jne. Arstid reaalselt viibivad osakonnas minimaalselt. Hooldajaid siin, selliseid nagu Eestis, pole- rohkem nagu meil õde- perenaised. Tegelevad tarvikutega, koristamisega, söökidega, patsienti ei puutu nad sõrmegagi.
Täna käisin pikal matkal ja tutvusin pisut linna ja siinsete kirbukatega. Kirbukad on siin siis sellised suured kauplused kuhu saad rentida endale riiuli kas siis nädalaks- hind nii 29 euri või nii kauaks kui ise tahad ja paned oma asjad sinna siis rippuma. No müüakse küll kõike, 1950 pärit ajakirjadest kuni ma ei tea milleni välja. Tavaliselt ikka riided, ehted, jalatsid, kodukaupa, lasteasju n muidugi palju. 80% müüdavast on sodi aga on võimalik kindlasti leida ka väga asjalikke ja toredaid asju. Nt täna nägin väga vingeid Nike rulluiske 20 euro eest. Kuna hetkel raha vähe siis jäid need ostmata. Samas mõni müüb 30 aastat vana pluusi 10 euroga. Seinast seina.
Käisin Citymarketis ehk siis meie mõistes Rimis- mitte just kõige odavam pood. Ostsin sealt suure jogurti, maitsestatud kanatiibu kilo, õunu, jäätist ja külmutatud aedvilju 2 pakki- arve oli 6 eurot. Koju kõndides jäin mõttesse- mu tunnitasu on siin 13, 5 euri ehk siis söögi sain poole tunni töö eest. Eestis on mu tunnitasu 4, 2 euri 2,1 euro eest ei saa ma seal küll midagi. kurb on selle peale mõelda, et eestis ei olegi varsti enam tavalise palga eest ära elada. ja naljakas on kuulda kuidas siin kohalikud õed kiruvad kui kallis on elu ja kui väikesed on palgad. Inimene otsib ja jääbki otsima alati paremat, ei oska me olla rahul sellega mis meil on. Mõnes mõttes on see ju hea- omamoodi selline motivaator see rahulolematus.
Lõpetuseks- ikkagi on hea, et väljas linnud laulavad, päike paistab ja esimesed kevadlilled pistavad nina juba mullast välja.
No comments:
Post a Comment