Päike

Õues on päike, seda jagub juba igaks päevaks pisut aga ööd on külmad ja päeval ei jõua päike selle lumehunnikuga hakkama saada. Elu kulgeb töö tähe all, täna olin siis ka laupäeval tööd tegemas. Siin on võimalus pisut lisalõikustega lisaraha teenida ja kui võimalus on siis tuleb ju sellest kinni haarata. seda enam, et ees on ootamas reis Bahreini ja Mareki kolimine Soome. Raha on hädasti vaja. Pärast puhkust saan hakata jälle õppima, sedakorda siis anesteesiaõe tööd siin Soomes. Ausalt öeldes, ei viitsi, tahaks lihtsalt olla, sügisel kui on juba asjad rohkem selged (operatsiooniõe töö) siis võika jah alustada. Aga kui vaja siis vaja. Ootan Marekit ja Rikit nii väga, praeguse hetkega on kuupäevaks 01.04.2013 :). Vaene Riki ta saab arvatavasti närvivapustuse, samas on maja kõrval mets ja üldse on head jalutamisvõimalused, ehk käin ka ise pisut rohkem siis liikumas. Peab hakkama Marekile tööd otsima, sest tundub, et sealt Lemminkäinen poolt pole midagi tulemas. Ja nüüd siis naudin laupäeva, seda mis jäänud ja hakkan mõtlema mida reisile kaasa võtta.

Laiskus

Laiskus on haaranud mind oma võimusesse ja ma ei viitsi eriti lahti ka rabeleda, olen niii väsinud. Tahaksin ainult magada ja süüa ja nii umbes paar nädalat. Siis hakkaks jälle ehk oma nägu ja tegu tagasi tulema. Millest see ootamatu väsimus tuli, ei tea aga võib olla on põhjuseks, et pole ammu puhanud ( üle aasta), töö juures on nii palju uut kogu aeg ja ma tahan, et Marek juba siia tuleks. ühesõnaga tahan vinguda ja viriseda. Positiivne uudis on see, et puhkus on juba silmapiiril paistmas ja see pole mitte tavaline puhkus vaid boonuseks on reis sooja Bahreini, Enekeni juurde. Luban endale, et nädalas teen väehmalt 3 kepikõnniringi a la 1h ja üritan raha kokkuhoiu mõttes kauplusest eemale hoida ja vaadata palju on võimalik 2 nädalaga minimaalselt läbi ajada. Kell läks käima nüüd :)
Nädalavahetus oli tore, Marek oli siin ja eks me vedelesime, sõime, jõime ja jutustasime oma plaanidest ja unistustest nagu vanal ajal- ma olen meeletu unistaja. Mõned on isegi täide läinud :)
Valiti eesti eurovisioonisaadik- Birgit, minu meelest mittetmidagiütlev ballad. Oleks ikka võinud Winny Puhh minna, oleks nalja saanud vähemalt. Nii,et elame muutuste ja ootuste tuules, on ju kevadki tasapisi tulemas :)
 

Tagasi tööpostile

Vabariigi sünnipäev

Eesti Vabariigil on sünnipäev- 95 aastat, soliidne number, samas võrreldes teiste riikidega ikka veel poisike. Seda mitte ainult numbrites vaid ka riigiisade käitumises, kurb on vaadata kõrvalt, kuidas inimesed virelevad ja mõlgutavad mõtteid a la stiilis" peab ka ikka mujale minema".
Minu treeningkava läks muidugi aia taha :), ei ole ma spordiinimene, no ei ole. Ma võin hooti teha midagi aga sellist spordifanaatikut nagu Jansa minust ei saa. Tööl on kõik hästi, isegi väga. Sain vakituise töökoha ja võin nüüd pisut kergendatult hinge tõmmata ja keskenduda sellele, et Marek ka siia lõpuks jõuaks. Kevad piilub jälle õues ja see aasta tahaks küll juba seda koos Mareki ja Rikiga vastu võtta. Liisu jääb Tartu, ja ega ma ei tahkski teda sealt vägisi siia kangutada. Peaasi, et ta seal hakkama saab ja ise õnnelik on. Käisin täna siin jalutamas, selline armas koht, palju eramaju ja palju puid- teed on head ja ongi puudu ainult kaaslane kellega koos vantsida. Nii, et mingisuguse liikumisega ma ikka tegelen :).